Paldiski Lõunasadam kuulub AS-ile Tallinna Sadam. Sadama põhilised kaubaartiklid on naftasaadused, metall, puit, turvas ja sõiduautod. 

2002. aastal rekonstrueeriti olemasolevad kaid, süvendati akvatoorium ja rajati ro-ro-terminal.
2004. aastal süvendati sissesõidukanal ja pöördering 14 meetrini, mis võimaldab teenindada
kuni 100 000 DWT tankereid.

Sadama saamislugu  
1715. aastal külastas tsaar Peeter I Paldiskit ning otsustas rajada sinna sõjasadama. Sellest sai Tsaari-Venemaa läänepoolseim sadam. Paldiski valikul oli kolm olulist põhjust:

  • Pakri saared pakuvad sadamale kaitset tormide eest;
  • Merepõhi langeb järsult ja 20 meetri kaugusel kaldast on vesi küllalt sügav suurtele laevadele;
  • Pakri poolsaare rannik on praktiliselt jäävaba.
Asukoht: 40 km Tallinnast edelas
Sügavus sissesõidukanalis: 15,5 m
Veetaseme kõrgus: tõusude-mõõnadeta, veetaseme kõrgus sõltub tuule suunast ja tugevusest, keskmiselt ±40 cm
Merepõhi: liiva-muda segu

Alexela Logistics kasutab Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama kaisid nr 1 ja 7, mis suudavad teenindada kuni 100 000 DWT tankereid.

1. kai

Sügavus kai ääres: 12 m
Laeva lubatud süvis kai ääres: 11,3 m
Laeva pikkus: 180 m
Laeva laius: 35 m
Ühendus laevaga: 4 x 8-tollist, 6 x 6-tollist voolikut, 2 x 300 mm ja 8 x 200 mm toru terminalist kaile, 2 x 100 mm toru (koos 2 x 4-tollise voolikuga) gaasiaurude tagastamiseks
Eeldatavad laadimis- ja lossimiskiirused: 750 m³/h 8-tollise laadimisvoolikuga (naftakeemia mahutipargist), 300 m³/h 6-tollise laadimisvoolikuga (LPG-mahutipargist)

7. kai

Sügavus kai ääres: 15,5 m
Laeva pikkus: 230 m (Sadama eriloal võib olla kuni 250 m)
Laeva laius: 45 m
Ühendus laevaga: 16-tolline laadimisvars, 2 x 10-tollist ja 4 x 8-tollist ja 4 x 6-tollist voolikut, 500 mm, 2 x 300 mm ja 2 x 200 mm toru terminalist kaile, 300 mm toru (koos 2 x 6-tollise voolikuga) gaasiaurude tagastamiseks
Eeldatavad laadimis- ja lossimiskiirused: 2500 m³/h 16-tollise laadimisvarrega, 750 m³/h 8-tollise laadimisvoolikuga (ainult heledate naftasaaduste mahutipargis)

Seni kasutusel olnud Balti 1977.a normaalkõrgussüsteem (BK77) on asendatud Euroopa
vertikaalse referentssüsteemiga (EH2000).